Palk ja tööjõukulu
Tööl käies teenib inimene tasu ehk palka, mis on kokkuleppeline hüvitis töökohustuste täitmise eest. Peale summa, mida tööandja maksab töötajale, tasub tööandja sellelt ka tööjõumaksud, mis koos palgaga moodustavad tööjõukulu.
Palk on oluline sissetulekuallikas, mille peamine eesmärk on katta inimese kulutusi elukohale, toidule ja transpordile ning muid põhivajadusi. Seepärast on seadusega reguleeritud, milline on madalaim palk, mida täistöökohaga töötajale võib töö eest maksta. Selline alampiir on seatud töötaja heaolu kaitseks.
Palga- ja tööjõustatistika annab järgmist infot:
- milline on tegevusalade keskmine brutokuupalk ja mediaanpalk;
- kui palju erineb keskmine brutokuupalk ja mediaanpalk eri maakondades;
- kas kõrgema tasuga töökohad paiknevad eraettevõtetes või avalikus sektoris;
- milline on töötajate tunnitasu ametiala, tegevusala, haridustaseme, vanuserühma, tööstaaži ja lepinguliigi järgi;
- millest koosnevad tööandja kulutused töötajatele ja kui suur on iga kulutuse osa kogu kulust;
- kui palju on Eestis vabu ametikohti ja kui paljud inimesed on liikunud ühelt ametikohalt teisele;
- mitu tööstreiki on Eestis toimunud, kui kaua need kestsid ja kui palju inimesi neis osales;
- kui suur on meeste ja naiste palgalõhe eri tegevusaladel.
Palgastatistikat kasutatakse tööviljakuse mõõtmiseks, riiklike majandusotsuste langetamiseks, trendide jälgimiseks ja tööturu muutuste hindamiseks.
I kvartal 2021 | II kvartal 2021 | III kvartal 2021 | IV kvartal 2021 | I kvartal 2022 | II kvartal 2022 | III kvartal 2022 | IV kvartal 2022 | I kvartal 2023 | II kvartal 2023 | III kvartal 2023 | IV kvartal 2023 | I kvartal 2024 | II kvartal 2024 | III kvartal 2024 | IV kvartal 2024 | |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Keskmine brutokuupalk, eurot | 1 406 | 1 476 | 1 463 | 1 548 | 1 536 | 1 666 | 1 641 | 1 735 | 1 741 | 1 872 | 1 812 | 1 904 | 1 894 | 2 007 | 1 959 | 2 062 |
I kvartal 2021 | II kvartal 2021 | III kvartal 2021 | IV kvartal 2021 | I kvartal 2022 | II kvartal 2022 | III kvartal 2022 | IV kvartal 2022 | I kvartal 2023 | II kvartal 2023 | III kvartal 2023 | IV kvartal 2023 | I kvartal 2024 | II kvartal 2024 | III kvartal 2024 | IV kvartal 2024 | |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Kokku – kõik tegevusalad | 1 158 | 1 199 | 1 200 | 1 270 | 1 240 | 1 354 | 1 349 | 1 429 | 1 424 | 1 524 | 1 500 | 1 578 | 1 553 | 1 641 | 1 620 | 1 699 |
Sooline palgalõhe on suurim finants- ja kindlustustegevuses
Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2024. aastal 13,2% väiksem kui meestel. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes sooline palgalõhe 0,1 protsendipunkti.
Kas minu ettevõttes on palgalõhe?
Sooline palgalõhe võib ettevõttes kujuneda ka nii, et tööandja seda ei märka ja pole sellest teadlik. Kas teate, kas ja miks on palgad teie ettevõttes naistel ja meestel erinevad? Kas palgalõhe teie ettevõttes on selgitatav ja õigustatud? Statistikaameti kaasabil loodud Palgapeegel aitab just sellistele küsimustele tööandjate tähelepanu juhtida.
Vabu ametikohti oli 2024. aasta viimases kvartalis 9071
Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 9071 vaba ametikohta, mida on 1,4% võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus sel perioodil ametist 6705 inimest.